grillimess ajutine header 1130x300

Eesti Grillimessi - Grillima! veebimessi toimumise aeg ja koht

Avatud 12 kuud ja 24 tundi ööpäevas: www.grillimess.ee, sissepääs tasuta

Korduvad küsimused (KKK)

Korduvad küsimused (KKK)

Kui teil on küsimusi, siis saatke need meie toimetuse aadressile info@grillimess.ee ja saate vastuse, üldhuvitavamad küsimused ja vastused paneme ka siia üles. Kui teil on omadest teadmistest või kogemustest häid nõuandeid, siis andke samuti teada!

- Eesti Grilliliidu liikmele on osalemine tasuta. Liikmeksastumise infot saab siit: http://www.grilliliit.ee/liitu-meiega 
- Kui eksponent ei ole Eesti Grilliliidu liige, siis on eksponendile osalustasu 120€ aastas. Summale lisandub käibemaks. 
Eksponendina osalemise tingimuste kohta saab lisainfot siit: www.grillimess.ee/eksponendile 

- Eesti Grillimessi veebimessi eksponentidega saab igal aastal kohtuda kahel süürsündmusel: mai esimesel nädalavahetusel (alates 2017) Tallinna Lauluväljakul toimuval Eesti Toidumessil - Sööma! ja juuni teisel nädalavahetusel toidukultuurifestivalil Hea Toidu Festival - Grillfest. Mõlema sündmuse korraldaja on Eesti Messid ja sissepääs on tasuta!
Eesti Toidumess - Sööma! lisainfo: www.toidumess.ee 
Hea Toidu Festival - Grillfest lisainfo: www.grillfest.ee 
Eesti Messid: www.eestimessid.ee 
- Eesti Grillimessi - Grillima! eksponent saab uudiseid avaldada Grillimessi lehel Uudised ja teated, samuti ka Grillimessi Facebooki lehel. Eksponendiks saamise lisainfo: www.grillimess.ee/eksponendile
- Kirjutage meile info@grillimess.ee ja vastame Grillimessi konsultantide ja Eesti grillikogukonna abiga igatahes!
Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liikme Enn Tobrelutsu ribiküpsetamise õpetusega saab tutvuda siin » 

Lasnamäe kanalis toimunud kiirendusvõistlustel “Speedest Dunlop Racing 2006” võis näha imestunud autospordisõpru, kes jälgisid kuidas välitoitlustuse spetsialist Jaan Margus grillis elektrilise tööstusliku “kuumaõhupüstoliga”.

Tegelikult kasutatakse püstolit süte valmimise kiirendamiseks, selgitas grillimeister ise.

Vastab Reola Gaasi juhataja Sandor Tabo:

Balloonides olevatel gaasidel on tõesti vahe sees. Hallides RG-5 ja RG-11 ja Reaola Gaasi plastikballoonid "Ergas" on täidetud puhta propaaniga. Samas punastes balloonides on segugaas propaan-butaan. Teiseks oluliseks vaheks on odorandi erinevus, Reola Gaas kasutab grillgaasiballoonides odorandiks tetrahydrtiofeeni, samas punastes balloonides olev gaas on odoreeritud etüülmerkaptaaniga.

Tõsi on küll see, et need erinevused avaldavad mõju ainult ekstreemsetes oludes, nagu näiteks ballooni tühjaks saades või suuremate grillide juures tippvõimsustel.

Olulist rolli mängib ka ilmastik, külma ilmaga ei taha punases balloonis olev gaas nii kiiresti aurustuda ning grill ei saavutata normaalset tööreziimi. Arvan seda, et grillimisel ja söögi tegemisel ei ole mõtet punase ballooniga vigurdada, kasutama peaks ikka selleks otstarbeks toodetud toodet.

Inimesed soovivad toitu teha ikka kvaliteetsetest toiduainetest ning grillimise nautimiseks ja kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks soovitan kasutada ikka grillgaasi!

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Eestlaste seas on enimlevinud sea kaelakarbonaadi grillimine kas saslõkina või grill-lihana (nn steikidena).

Väga hästi sobivad ka grillimiseks kanaliha (filee, tiivad, koivad, kintsud), lihaveise liha (steigid), talleliha (karree jne) ning kõikvõimalikud versioonid sealihast - sest sealiha on eestlaste lemmik. Loomulikult on väga hea grillitud kala (eriti lõhefilee, sest see on nt veidi mahlasem kui forellifilee), samuti köögiviljad, ciabattad, puuviljad jne.

Grillida võib kõike!

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Oma lemmikliha!

 

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Ikka on vahet. Mina ütleks nii, et saslõkki on parim küpsetada süte kohal ja grill-liha mugavuse mõttes malmrestiga gaasigrillil.

Samas parima puusuitsu- ja söearoomi hõngu saame ikkagi söegrillil grillides ka grillsöega või siis isepõletatud puusöega.

Parima tulemuse saame grillides suletud kaanega puusöegrillil hõõguvate süte kohal.

Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine. Plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus! Samas saab ka gaasigrillil suitsu tekitamiseks grillresti peale asetada veiniga või tumeda õllega niisutatud puidutükikesed. Rohkelt suitsu saab kui mähid fooliumi sisse puulaastud ja teed pakikese pealsele osale augud ning asetad selle põletite kohale. Nii tekitad ilusat valget suitsu ja ühtlasi on ka tagatud, et puulaastud põlema ei lähe. Võite asetada puutükikesi ka põletite alla nii, et need põlema ei läheks aga hakkaksid kergelt suitsu tekitama.

Gaasigrilliga on eriti lihtne kuumust reguleerida. Hea, keskmise hinnatasemega gaasigrill on malmist grillrestiga ning vähemalt kahe põletiga (saab edukamalt kuumust reguleerida). Tähtis on just põletite arvu ja grillipinna suhe, st et grill suudaks piisavalt kuumust toota. Eriti hea on kui grillil on olemas kõrgemal asuv nn soojendusrest.

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Minu arvates on, sest ei saa olla ühtegi keemilist elementi mis põleks jääkaineteta ja peale selle saab süte puhul ka teatavat puidusuitsu, mis lisab lihale veelgi maitset.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Liha süstimist kasutatakse suurematükiliste lihade puhul (jõulupraed, ahjupraed, terve siga jne).

Kuid arvestama peab sellega, et maitsestatud soolvett lihasse süstides kaotab liha ka küpsemise ajal rohkem naturaalseid lihamahlasid. Seega parim lahendus on siiski naturaalsus, st maitsestada kuivmaitseaineseguga ja liha kastmisega küpsetamise käigus erinevate mop-kastmetega / glasuuridega. Lihasse vee pritsimine viib lihast välja naturaalnse liha maitse. Samas annab see tulemust kui küpsetusprotsess on kiire ja kuumus kõrge, siis sel juhul ei saaks suuretükilise liha puhul pinnale määritud maitseaine kogu liha maitsekaks muuta. Lisaks saab soolveesse lisada liha pehmendavaid komponente (papaiin, toiduõli, sidrun jne).

Parim on küpsetada suuretükilist liha madalamal kuumusel ja pikema aja jooksul - siis ei ole vajadust ka liha süstida.

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Tähendab seda, et suurte lihatükkide puhul kasutatakse liha seespidiseks maitsestamiseks süstimist. Sellisel juhul süstitakse liha sisse kas soolvedelikku või maitseaine segu.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Tihtilugu on põhjuseks kergelt niisked söed ja ka ebaõige süütamisviis.

Parim ja õigeim viis sütt süüdata on kasutada sütekaminat (nn sütestarter).

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Söed hakkavad halvasti põlema kahel juhul: a) kui süütevedelikku on vähe sütele valatud; b) ei lasta vedelikul sütesse imbuda ja süüdatakse liiga vara, sellisel juhul põleb süütevedelik sütelt lihtsalt ära.

 

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Ikka saab! Tihtilugu on see ka parem kui ette marineerimine.

Eeskätt oleneb see ka lihatüübist. St sitkem ja paksem liha - selle võiks ette marineerida. Kuid õhemad lihalõigud ja pehmemad lihad (nt sisefilee, lihaveiseliha jne) neid võiks maistsestada grillimise ajal (maitseainete ja glasuuridega).

Ette marineeritud liha saab pehmem, kuna üldjuhul on marinaadis lihapehmendavaid komponente. Kuid kui küpsetame nt BBQ ahjus sea sisefileed, lõhefileed või ka suurematükilist liha (sea kaelakarbonaad, veiseliha jne) siis piisab maitsestamisest ka vahetult enne küpsetamist. Pikaajaline küpsetusprotsess tagab maitsete kandumise kogu lihasse.

Eesti on enimlevinud siiski eelnevalt marinaadis maitsestunud lihalõikude (sea kaelakarbonaad jne) grillimine. Nii saab liha rohkem marinaadile iseloomulikku maitset. Eelnev marineerumine on vajalik ka saslõkkide puhul. Reegel on ka see, et mida värskem on liha, seda sitkem see on. St kui ostate poest marinaadis liha / saslõkki, siis see võiks minna kasutusse oma säilivusaja viimastel päevadel. Siis on tagatud eriti pehme ja hea maitsetulemus.

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Marineerimata liha saab grillida. Sellisel juhul tekib järelmaitsestamine grillimise käigus erinevate maitseainete või vedelikega.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Nagu eelnavalt juba öeldud, saab grillida nii poesöega (grillbriketid või puusüsi) kui ka isepõletatud puusöega.

Parim puit isepõletamiseks Eesti tingimustes on LEPP. Parim kui puit oleks ilma kooreta, sest koor põlemise hetkel tekitab veidi tahma ja kibedamat maitset - samas kui see enne grillimist söeks põleb siis ei ole vahet. Hea grillsöe saab ka tamme ja saarepuust ning luuviljalistest puudest. Grillsöeks ei sobi nt kask ning vaigulised puud (kuusk, mänd).

Puitu võiks ette põletada nii, et asetage puuhalud püramiidikujuliselt, et koorene osa jääks sisse poole, st võtaks esimesena leegi külge - siis põleb puukoor kohe ära ja ei anna toidule maitset. Puud süüdake väiksemate puupilbaste ja paberiga. Äärmisel juhul võib kasutada ka ökoloogilisi süütekuubikuid. Ärge kasutage süütevedelikku - see ei ole looduslik ja hea moodus (vale kasutamise puhul võib anda lihale halba maitset).

Isepõletatud puusüsi annab lihale parima söearoomi ja -hõngu.

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Saab ja peakski! Sellisel juhul on tulemus kõige parem, kuid ka kõige aeganõudvam, sest puude põletamine võtab lihtsalt aega. Sobivad kõik Eestis kasvavad viljapuud ja lepp, olen proovinud ka paju ja sain väga hea tulemuse. Kaske iseenesest võib ka põletamise järgselt kasutada, kuid küpsetamise käigus ei tohi lisada, sest kasetoht tahmab põlemise alguses.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Grillimisel peab olema võimalik kuumust reguleerida, seda siis süte asetusega ja gaasigrilli puhul põletite (nuppude) reguleerimisega.

Üldiselt öeldakse, et grillitakse umbes 10 cm kõrgusel sütest ja kui suudate kätt hoida sellel kõrgusel ca 3 sekundit, siis on kuumus paras. Kui kuumus on põletavalt kuum (1-2 sekundit), siis süsi liiga kuum süsi ja kui suudate kätt hoida mitmeid sekundeid, siis kuumus juba liiga nõrk. Aru saab ka õigest kuumusest grillimise ajal hinnates lihalõigu pruunistuse kiirust. St kui kiirelt lihalõik saab pruunistuse. Üldiselt peaks ikka ühe minuti jooksul hakkama tekkima pruunistus - kergitage lihalõiku tangidega ja vaadake, kas pruunistus on juba tekkinud. Nii saate kätte ka selle õige grillitunnetuse, mis tagabki ka õige kuumuse!

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Õige kuumus grillimise alustamiseks on siis, kui saab kätt süte kohal hoida ca 3 sekundit, edasi tuleb juba jälgida süte põlemise kiirust ja intensiivsust.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Põhiliseks põhjuseks, miks lihale jääb süütevedeliku maitse juurde, on kui hakatakse grillima liiga vara - st söed ei ole veel korralikult hõõguma hakanud ja toimub veel põlemine. Süütevedelik ei ole veel ära põlenud ja annabki lihale halba/kahjulikku maitset. Juhul kui üldse kasutada süütevedelikku, siis valada seda sütele võimalikult vähe ja lasta sel korralikult ära põleda.

Eriti hull on see, kui grillimise ajal saab süsi otsa, st tuleb sütt lisada ja siis tõstetakse lihad koos grillrestiga maha, lisatakse sütt ning süütevedelikku, et see kiirelt leegi külge võtaks ning seejärel mõne minuti mõõdudes pannakse grillrest lihadega grillile tagasi. See on kõige hullem, mida üks grillmeister üldse teha saaks. Väga vale käitumine!

Kõige parem on MITTE KASUTADA süütevedelikku. See tekitab lisakulu (nn püsikulu) ja ei ole looduslik ning hea viis süte süütamiseks. Parim on süsisid süüdata sütestarteriga (nn sütekamin), mis on nn silindriline toru, mille põhjas on rest, kuhu peale söed asetatakse. Silindri külgedel on augud parema põlemise ja hõõgumise tekitamiseks. Söed saab süüdata paberiga või väikeste puupilbastega. Äärmisel juhul võib ka kasutada ökoloogilisi süütekuubikuid, mis on igal juhul parem võimalus on süütevedelik. Ostes endale sütestarteri (ca 5 - 10 EUR/tk) sääsate ka raha, sest see on ühekordne investeering kogu eluks. Kuid süütevedelik on püsikulu... Sütestarter võimaldab Teil ka grillimise ajal süsisid juurde toota.

Vastab Eesti Barbecue Assotsiatsiooni peasekretär Roland Õunapuu:

Toidul on süütevedeliku maitse juures sellisel juhul, kui hakatakse toitu küpsetama sütel, millest ei ole süütevedelik ära põlenud. Kõige õigem oleks süütevedelikuga süütamise puhul lasta esimene kott sütt ära põleda ja siis teine kott sütt peale valada, kui järgmine kott sütt on põlema läinud, alles siis küpsetama hakata. Toidult süütevedeliku maitset ära ei saagi. Hea oleks süüütada (toidu)õliga, läheb küll raskemalt põlema kuid maitsetulemus on parem.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Vardas terve sea või misiganes toiduks mõeldud looma (lammas, vasikas, metssiga jne) küpsetamine on väga populaarne. Seda eriti näiteks Inglismaal, kus nn Hog Roast'i (terve siga) serveeritakse alati traditsioonilise õunakastmega, mis on kusjuures väga hea!

Grillsüte / lõkke kohal saab siga üldiselt kiiremini valmis ja liha jääb vähem pehmem kui BBQ ahjus küpsetades. Samas kui tõsta siga sütest piisavalt kõrgele siis on tagatud ka pikem küpsetusaeg ja ideaalne liha pehmus. Süte kohal saab liha vähem suitsumaitset kui BBQ ahjus, kuid samas seakamar (crakling - ENG) saab mõnusalt krõmps (paljudele lemmikpala). Kui lõigata seakamarasse enne küpsetamist sisse ruudud/triibud, siis saab ka krõmpsu kamarat hiljem lihtsamini katki lõigata.

Kui küpsetada BBQ ahjus, siis kamar muutub väga ilusalt kuldpruuniks (küpsemise ajal määrida kamarat nt sulatatud võiga), kuid see ei ole söödav - st suits muudab selle nätskeks, justkui kummiks. Samas liha saab vägagi suitsune ja ülimalt pehme ning mahlane. Ma julgen väita, et pehmem ja mahlasem kui vardas süte kohal küpsetades.

Seega lühidalt kokku võttes, kui soovite krõmpsu kamarat siis vardas süte kohal ja kui parimat maitseelamust pehmest/mahlasest lihast siis BBQ ahjus. Muidugi vardas süte kohal küpsetamine on ka omaette show... ja vaatepilt.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Ka slougan ütleb: "Grillida võib kõike ja grillida saab aastaringselt!"

Kuid teatud tooteid on BBQ ahjus parem küpsetada kui grillida. Nt suuretükilised lihad ja terved kalad/kalafileed. Samas saab ka grillil teha nn aeglast küpsetamist, nn BBQ'd.

Üldises mõttes ongi nii, et BBQ ahjus on parem küpsetada suuretükilisi lihasid (lihaskiud terved, st katkilõikamata) ja grillil steike ning lihalõikusid (steigid viilutatud ristikiudu). BBQ = aegalane küpsetamine suitsuses keskkonnas ja madalal kuumusel, Grillimine = kõrge kuumus, lühike aeg - seega ristikiudu lõigatud steigid saavad kiirelt pruunistuse ja säilitavad enda mahlasuse.

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Siin tulevad mängu juba grillmeistri oskused, grillitüüp ja ka liha eripärad. Need kõik mõjutavad liha mahlasuse tulemust.

Näiteks kui grillil on vähe kuumust, siis me ei saagi ideaalselt mahlast grill-liha (steiki). St grillimise alguses peab kuumus olema kõrge, et pruunistada lihaskiud kinni. Seejärel kui mõlemalt poolt liha pruunistatud, tuleb liha tõsta grillil asuvale nn järelküpsetusrestile järelküpsema. Selle resti olemasolu on grilli valiku puhul väga tähtis. Kui seda resti ei ole, saame lihalõigud asetada lihtsalt grilli vähemkuumumale alale järelküpsema (asetada paksem või vähemküpsenud lihalõik allapoole ja mõlemalt poolelt pruunistunud, samasuguse marinaadiga lihad selle peale, nii võib 2-3 lihalõiku üksteise peale asetada ja teha neile nn järelküpsemist, et liha ka seest ilusti valmis saaks). Seega alguses ilus pruunistus mõlemale lihalõigu küljele ja seejärel järelküpsetamine - see on ka mahlase liha üks saladusi! Siin on oluline ka grillmeistri tunnetus ja oskused - me ei tohi liha üleküpsetada / ära kõrvetada.

Seega grillahi peab olemas piisavalt võimas - st peab saama reguleerida kuumust kõrgeks. Söegrilli puhul saame seda teha süte asetusega (ükskõik kui suur see grill siis ka on) ning kasutades sütestarterit, et vajadusel kiirelt grillsütt juurde toota katkestamata liha grillimist grillil. Kuid gaasigrilli puhul peame hankima endale grilli, kus on piisavalt põleteid, et kuumust oleks võimalik võimalikult palju reguleerida. Mida rohkem nuppe, seda rohkem põleteid ja seda parem grill. Samas siin tuleb mängu ka grillipinna ja põletite arvu suhe. St grill ei tohiks olla liiga suur, siis ei piisa ka mitmest põletist, et kuumus kogu aeg oleks piisavalt kõrge. Eriti hull, kui grillikaas on liiga kõrge, st kuumutamist vajav ruum on liiga suur - st kohe kui kaane lahti teeme ja uuesti kinni paneme, kulub jälle tükk aega, et seda suurt nn grillikeskkonda sama kuumaks kuumutada.

Liha mahlasust mõjutab ka lihatüki paksus. Kui lihalõik on väga õhukene (1 cm või alla selle), siis see tuleb ka vähem mahlasem kui see oleks ca 1.5 - 2 cm (marinaadis sea kaelakarbonaadi, sea välisfilee jms puhul).

Vastab Enn Tobreluts (Liha & BBQ & Grilli koolitaja, Eesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liige):

Kõik sõltub olukorrast, st sellest millist toodet grillite ja millega grillite.

Üldiselt on parim ise grillsütt ette põletada tavalistest lepapuuhalgudest. Nii saame kõige naturaalsema grillsöehõngu! Samas on selle miinuseks, et osad söetükid on siis suuremad ja osad väiksemad - kuumus ebaühtlane. Muidugi saab ahjuroobiga söed kõik ühesuuruseks lõhkuda ja siis grillimist alustada.

Poest ostetava nn tavalise grillsöe puhul peakski vaatama, et süsi oleks enam vähem ühesuuruste tükkidena - siis saame ühtlasema kuumuse kogu grillile. Halb grillsüsi on see, kus on sees palju liiga suuri tükke ja väiksemat puru üheaegselt.

Grillbriketid on kindlasi halvem lahendus kui ettepõletatud puusüsi (kas siis poest ostetuna või ise põletatuna). Halvem just seetõttu, et briketid annavad vähem naturaalset puusöehõngu ja -aroomi. Samas on nende plussiks pikaajaline hõõgumine - osad grillbriketid hõõguvad koguni kuni 4 tundi järjest (Nt Weberi grillbriketid). Grillbriketid annavad ka oma hõõgumise tippajal ka rohkem kuumust.

Kokkuvõttes mina teeksin nii:

  1. Kui küpsetada ilma kaaneta grillil (ei ole eriti hea lahendus, sest kaanega grillides saame pehmema ja mahlasema liha), siis kasutaksin ise puidu ette põletamist (grillida sel juhul sütele lähemal, siis saame rohkem söehõngu lihasse ja selline püüsüsi annab nt vähem kuumust kui grillbrikett).
  2. Kui küpsetada kaanega grillil, siis kasutaksin grillbrikettide ja tavalise grillsöe segu. Nii saamegi kauakestva, kuid grilsöearoome tekitava kuumuse. Vahepeal saab grillstarteriga (nn sütekaminaga) uusi süsisid lihtsalt juurde toota.

Seega, - grillsüsi ja grillbrigett kaanega grillile, - ise ettepõletatud süsi lahtisele grillile (mangaan) - ja grillbrikett eeskätt toodetele, mis nõuavad pikemaajalist grillimist.

 
 Seaverd müüb ametlikult Rakvere Lihakombinaadi nn tehasepood ehk Mõisa pood, mis asub tehasega samal aadressil: Lääne-Virumaa, Sõmeru vald, Roodevälja küla. Kui seasoolt müüakse aastaringselt, siis seaveri on hooajaline kaup, mis on külmutatuna saadaval detsembrikuus. Küsige lisa kauplusest! 
Mõisapood infotelefon: 3244595. 
Mõisapood Facebookis

Verivorsti tegemiseks saab kasutada ka verepulbrit. 
Lisainfo: AS Veikand veebipood www.saksavorst.ee

Omal vastutusel võib seaverd ja seasoolt hankida ka turumüüjatelt ja küsida tapamajadest:)